Kaasamine

See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2011) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Kaasamine on üks kodanikuühiskonna toimimisvorme, mis tähendab kodanikuühenduse liikmeskonna või sihtrühma paremini rakendamist või aktiivistamist oma eesmärkide teostamisel ja nende üle otsustamisel; avaliku võimu või äriettevõtete tegevus, mille sihiks on anda kodanikele või neid esindavatele ühendustele võimalus osaleda neid mõjutavate otsuste tegemisel, sh õigusloomes. Kaasamise abil on võimalik edendada osalusdemokraatiat ja samas parandada otsuste kvaliteeti. (Kodanikuühiskonna lühisõnastik, Mikko Lagerspetz 2007)

Kaasamine iseenesest ei ole Eesti ühiskonnas midagi uudset ja seda võib käsitleda eri kontekstides. Laiemalt võib kaasamist vaadelda igapäevaelu tasandil. Me kaasame oma pereliikmeid, sõpru ja kolleege erinevatel eesmärkidel ja viisidel, näiteks ühistesse ettevõtmistesse, aruteludesse. Soovime, et meie tegutsemise motiive ja eesmärke mõistetaks ja toetataks. Osapoolte veenmiseks kasutame me erinevaid meetodeid, mõnikord meie ettevõtmisega kooskõlas olevaid, kuid vahel ka sobimatuid.

Kaasamine avalikus sektoris on aga tegevus, mis mõjutab meid ühiskonnaliikmetena hoopis laiemalt. Avalikus sektoris peame kaasamisega silmas partnerlust kaasatavate osapooltega/huvirühmadega strateegiliste dokumentide (nt eelnõude, kontseptsioonide, strateegiate) väljatöötamisel. Õigusloomevallas toimuv kaasamine või kaasamata jätmise mõjutab meid ja meie igapäevaelu läbi parlamendis vastuvõetud seaduste, valitsuse määruste ja korralduste.

Seetõttu on oluline, et me saaksime ühiskonnaelu kujundamises osaleda. Huvirühmi ja avalikkust kaasatakse õigusloomes otsustusprotsessi erineval määral. See ongi koht, kus tõuseb esile vajadus kaasamise hea tava järele.